• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,04
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,04
  • 26.04.16, 13:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pronksiöö ninamehed haihtusid Venemaale

Kümme aastat tagasi astus Eesti valitsus sammu, mis viis aasta hiljem pronksiöö tänavamässuni. Rahutuste esirinnas olnud kolmik Linter-Reva-Sirõk elab nüüd juba aastaid Venemaal.
Maksim Reva, Dmitri Linter ja Mark Sirõk kohtuprotsessil jaanuaris 2008. Taamal Dmitri Klenski.
  • Maksim Reva, Dmitri Linter ja Mark Sirõk kohtuprotsessil jaanuaris 2008. Taamal Dmitri Klenski. Foto: Toomas Huik Postimees/Scanpix
„Kõik võinuks minna teisti, kuid valitsusel oli oluline näidata, kes on majas peremees,“ rääkis keskerakondlasest riigikogu saadik Vladimir Velman hiljuti Läti riikliku telekanali LTV7 venekeelses saates „Eraasi“, mis käsitles pronksiöö sündmusi.
Alguses oli seadus
„Mälestusmärk heroiseerib Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis ega sobi sõltumatusse Eesti Vabariiki,“ pöördus Isamaaliit 2006. aasta kevadel Tallinna linnavalitsuse poole ettepanekuga memoriaal linna südamest ära toimetada.
Juba siis, aasta enne pronksiööd, toimusid maikuus mälestusmärgi juures esimesed kokkupõrked kaitsjate ja monumendi äraviimise pooldajate vahel. Vabatahtlikud korraldasid pronkssõduri juures öövalveid. „Algul oli see liikumine väga huvitav, need oli korralikud poisid ja tüdrukud,“ meenutas Velman Läti telekanalile.
„Tõnismäel seisev pronkssõdur on okupatsiooni sümbol ja see tulnuks sealt ammu minema viia,“ teatas kümme aastat tagasi raadiointervjuus peaminister Andrus Ansip. Vastuseis Tõnismäel pingestus.
Samal ajal valmistusid poliitikud valimisteks. Paralleelselt oli valmimas sõjahaudade kaitse seadus, mis andis pronkssõduri teisaldamisele juriidilise aluse.
Dmitri Klenski Pronkssõduri juures.
  • Dmitri Klenski Pronkssõduri juures. Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Aasta hiljem on teema tagasi
Märtsis 2007 toimusid riigikogu valimised. Peaministrina jätkas Ansip, uus kaitseminister Jaak Aaviksoo aga esines ametliku ettepanekuga: mälestusmärk maha võtta, platsile maetud säilmed ümber matta. Endine minister Aaviksoo tunnistas LTV7-le, et toonane otsus oli poliitiline.
„See oli põhimõtteline vastuseis. Olid miitingud, piketid ja üha enam ja enam oli sellest paigast saamas mitte langenute mälestusmärk, vaid sümboolne koht, kus välja öelda arvamusi, mis olid täielikult vastu valitsuse poliitikale ja kogu teise maailmasõja mõtestamisele,“ rääkis Aaviksoo, kes kuulus aastal 2007 IRLi ridadesse.
Siis aga sai valitsus „signaali“, nagu korraldataks 9. mail mälestusmärgi juures valitsusvastane demonstratsioon, rääkis Aaviksoo intervjuus Läti telekanalile. Esialgu loodeti toimida nii, nagu arvati kõige parem olevat: „Ei olnud ideed mälestusmärk ära viia enne 9. maid. Pigem vastupidi. Valitsus kavatses selle mälestusmärgi millalgi suve keskel ümber kolida.“
Kuid 26. aprilli hommikul kell 4.30 tekkis pronkssõdurit ümbritseva platsi ümber lint ning platsi asusid valvama politseinikud. „Mulle helistati umbes kell viis hommikul ja öeldi, et algas,“ rääkis LTV7-le Oleg Besedin, kes töötas 2007. aastal operaatorina ja kes võttis toimuvat oma kaameraga üles.
Juba päeval hakkasid pronkssõduri juurde kogunema inimesed, õhtuks oli seal koos kuni 2000 inimest, jutustas Besedin. „Midagi lendas, midagi visati – tegelikult oli päris hirmus. Siis hakkas kogu mass mööda tänavat edasi kulgema, nagu liiklusummikusse surutud. Politsei oli sealsamas. Nad tulid lähemale, inimesed pöörasid prügikaste kummuli, viskasid neid politsei suunas,“ meenutas Besedin vestluses Läti telekanali reporteriga.
Politsei ajab tagasi Pronkssõduri juurde kogunenud meeleavaldajate massi.
  • Politsei ajab tagasi Pronkssõduri juurde kogunenud meeleavaldajate massi. Foto: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Veekahur ja lask õhku
Inimmassi mälestusmärgist eemale surunud politsei peatus, nende ülesanne oli täidetud, jätkas jutustust Läti reporter: „Kuid marus inimesed läksid tänavatpidi edasi. Esimesena sai kannatada peaminister Ansipi partei, Reformierakonna kontor Tõnismäel. See on seal tänini. Ansip ise aga on juba Brüsselis.“
Pronksiööl rüüstati kauplusi ja kioske. Ikooniline pilt R-kioskist hügieenisidemeid jm käepärast varastanud kokk Ženjast.
  • Pronksiööl rüüstati kauplusi ja kioske. Ikooniline pilt R-kioskist hügieenisidemeid jm käepärast varastanud kokk Ženjast. Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Pronksiöö
Esimene öö, 26. aprill 2007
Tallinna tänavatele kogunes 1500 põhiliselt vene rahvusest inimest. Põletati Eesti lippe, lõhuti autosid, rüüstati ja süüdati kauplusi, rebiti maha trammiliine.
Vähemalt kaht vene rahvusest inimest pussitati, neist üks suri haiglas. Kinni peeti üle 200 inimese.
Materiaalsete kahjude suuruseks hinnati 20 miljonit krooni.
Samal ööl teisaldati pronkssõdur, et see hiljem paigutada kaitseväe kalmistule.
Teine öö, 27. aprill 2007
Kambad kogunesid jälle Tallinna kesklinna tänavatele. Lõhuti aknaid, loobiti politseinikke kivide ja pudelitega. Rüüstati Ararati alkoholipoodi, peksti sisse Estonia teatri jpt kesklinna asutuste aknad, värviga valati üle Tammsaare mälestusmärk.
Algasid massirünnakud Eesti valitsuse veebisaitide vastu, mis jätkusid veel mitu päeva. Veebiservereid rünnati Venemaa riigiasutuste IP-aadressidelt.
Politsei vahistas umbes 600 inimest. Vigastada sai umbes 50 inimest, neist 6 politseinikku.
Materiaalse kahju suuruseks hinnati kahe öö peale kokku 50 miljonit krooni.
Millised on kokkuvõtted?
Vahi alla võeti 50 inimest. Prokuratuur alustas 29 kriminaalasja, kahtlustus esitati 300 isikule.
Tänavarahutustel osalenutest olid 1/3 Eesti kodanikud, ülejäänud ilma kodakondsuseta ja Venemaa kodakondsusega inimesed. Enne rahutusi kasvas hüppeliselt Venemaalt Eestisse saabunute arv, rahutuste ajal ei lastud riiki Venemaalt bussidega tulevaid aktiviste.
Pronksiöö korraldajate Dmitri Linteri, Dmitri Klenski, Maksim Reva ja Mark Sirõki üle peetud kohtuprotsessil selgus, et aktsiooni ettevalmistust alustati vähemalt aasta varem, 2006, toetust saadi mõnelt Venemaa Riigiduuma liikmelt. Kavas oli jõulise aktsiooni läbiviimine ja selle näitamine rahvusvahelistes teleuudistes.
Jaanuaris 2009 mõistis Harju maakohus kõik neli pronksiöö korraldamise süüdistuses õigeks. Prokurör kaebas otsuse edasi. Ka Tallinna ringkonnakohus mõistis nad õigeks. Riigikohus prokuröri kassatsioonkaebust arutusele ei võtnud.
Seejärel hakkas mass Besedini sõnul „poode mööda käima“. Esimesel õhtul oli üks, ja õnneks ainus inimohver, Dmitri Ganin. Vene passiga Mustvee poiss, kes oli tulnud Tallinnasse õppima. Sai noahaavad, millesse suri. Süüdlane jäigi leidmata.
Seejärel, 26. aprilli varahommikul, võeti mälestusmärk maha ja viidi ära. Järgmisel õhtul oli tänavatel jälle vihane rahvamass, rüüstamine, kokkupõrked, lisaks oli kuulda rahutustest ka Jõhvis, Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis.
Eesti politseid süüdistas üks pool selles, et niisugune mäss pealinna tänavatel üldse võimalikuks sai, teine pool aga julmuse pärast. Riiast jõudis Tallinna veekahur, abi Läti kolleegidelt. Tallinna tänavatel patrullis kaks kolmandikku kogu Eesti politseijõududest. Rahutuste ajal Narvas avas politsei ka tule, tehes lasu õhku.
Kogu Eestis peeti rahutuste käigus kinni üle tuhande inimese.
Toonane siseminister Jüri Pihl tunnistab nüüd, et selliseks asjaks ei oldud valmis: „Eesti oli juba 16 aastat okupatsioonist vaba ja kunagi polnud sellist asja olnud. See tuli kõigile ootamatuna.“
Kõik võinuks minna teisiti
Pronksiöö järel algas pronksiprotsess. Rahutuste korraldamise eest oli kohtu all neli meest, Öise Vahtkonna aktivistid Dmitri Linter, Maksim Reva, Mark Sirõk ja Dmitri Klenski. „Pronksiööl pole midagi pistmist Öise Vahtkonnaga. Kui oleks olnud, oleks meid süüdi mõistetud,“ tõrjus LTV7 saates ajakirjanik ja poliitik Dmitri Klenski, kes kuulus 2007. aastal Öise Vahtkonna ridadesse.
Sirõk, Linter ja Reva olid vahi all 7 kuud. Praegu elavad kõik kolm Venemaal. Eestis on vaid Klenski. 2009. aastal mõistis kohus kõik neli täielikult õigeks.
„Kahju, et nii läks, kahju on riigist ja inimestest. Lõhe… Seda oleks võinud teha väärikamalt, rahulikult, ja vähemalt üks inimelu oleks päästetud,“ võttis kokku Oleg Bessedin, kes praegu toodab Eestis Kremli-meelseid propagandasaateid ning on kapo radaril.
„Valitsus võttis kasutusele radikaalsed vahendid. Talle oli oluline näidata, kes on riigis võimul,“ ütles Velman Läti telesaates.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele